Kalkulatsioon teemal:"Lõputu kohvijoomine"- Draamateatri etendus

Performance kunstnikel, nagu mina, ei ole kombeks teatrist kirjutada, kuna me ei käi teatris - kalad lihtsalt ei käi kuival maal jalutamas.
Üks päev ujusin ammulisui ringi nagu ikka, kuid lahmisin endale suure konksu suhu ja enne kui arugi sain, avastasin ennast tootmisliiinilt läbimas viimaseid protseduure, valmis muutuma kalapulgaks. Jumal tänatud, et enne sügavkülmast läbi sai mindud, tänu sellele olen ikka kõvasti tuimem kui muidu sägad.
Kuna meid, kalasid, on palju (ja me jätkame paljunemist), tundsin vajadust veidi selgitada olukorda, miks meid teatri külastajate seas üldse näha ei ole. Usun, et nii mõnigi noor näitleja laval tahaks publiku seas näha peale pensionäride, onude ja tädide ka vähe elavama pilguga kultuurisõpru, neid kelle naerutamiseks ei piisa paarist ropust sõnast mõne tegelase suust.
Selleks ma kutsun teid endaga veealusesse maailma!
Draamateater! Wow! Päris näitlejad ja puha, tegemas kõike nagu peab. Nagu teatriteatmikust! Uskumatu! Milline imeline eksootika. Laval oli lavakujundus, kujutate ette! Nagu päris kohvik kohe! Täiskasvanud inimesed mängisid kohvikut. Nii lahe. Isegi mängu koogid oli taga nurgas puhvetis.
Selleks, et ma aru saaks, et tegemist on kohvikuga oli toodud palju toole laudu ja inimesi. Selleks, et ma aru saaks, et ajastud vahetuvad, vahetasid kõik näitlejad pidevalt riideid, kuigi aastanumber seinale projektseeriti. Ettekandjatel olid iga 15. minuti tagant uued põlled ja soengud ka!
Üldse liikus laval palju raha - sebis edasi-tagasi...100 krooni, 500 krooni, 1000 krooni. Päris raha, aga mängu kohvik, imelik.

Hea oli, et näitlejate rollilahendused olid siiski kaasaegsed ja ajakohased, vähemalt senikaua kuni seinal helendas aasta number 1970. Edasi hakati järjest rohkem maha jääma. Etenduse lõpu poole oli 2008 ning laval kummardas 18 näitlejat kostüümid seljas ja publik hakkas järsku plaksutama. Mille peale huvitav? Massipsühhoos? Vajab uurimist. Igal juhul siis tuli minu lemmik koht: kõigile üllatuseks selgus, et see sama tädi, kes garderoobis töötas enne, oli tegelikult ka osaleja. Nimelt hakkas ta kõigile lilli viima. Põnev lahendus igal juhul.
Mõni aeg tagasi rääkis mulle kalamees, et Stanislavski olevat elus. Ma muidugi naersin ta välja - just tähistati 70.ndat surma-aastapäeva! Nüüd ma olen targem, kalamehejuttu peab ikka uskuma. Tema on kahe jalaga maa peal, mina ulbin niisama ringi õndsas teadmatuses sellest, et minust kohe kalapulk vorbitakse...kuldkalapulk ma loodan siiski.

"Lõputu kohvijoomine"

Autor: Madis Kõiv
Lavastaja :Priit Pedajas

Kunstnik: Riina Degtjarenko
Osades: Lembit Ulfsak, Jaan Rekkor, Maria Avdjushko, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Martin Veinmann, Laine Mägi, Tõnu Aav, Ain Lutsepp või Anti Reinthal, Lauri Lagle, Mihkel Kabel, Tiit Sukk, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Viire Valdma, Ester Pajusoo Mari Lill, Mari-Liis Lill, Britta Vahur.
Kestus: 3h!!!

Esietendus 5. oktoobril 2008 endises Heliose kinos (Sauna tn 7).