........
Nii, ma pikalt ei viitsi jahuda, seega mõned mõtted seoses etendusega.
Esimeseks miinuseks olid karakterite vähene väljajoonistatus,mis jättis mulje nagu oleks vaadanud mõnda hollywoodi C-kategooria märulifilmi, kus midagi justkui toimub, aga hiljem ei meenu üksi konkreetne tegelane.
Asi võis muidugi olla ka selles ,et ma käisin vaatamas esietendust ja et näitlejad polnud veel piisavalt oma rollidesse sisse elanud.
Ainsana eristus sellest rühmast Jaak Prints, kelle mängitud erinevad tegelaskujud olid tabatud otse kümnesse ja seda ei jätnud publik ka enda teada.
Teise miinusena näen ma lavastaja laiskust mõtet lõpuni viia.
Kui lavastuse tutvustusest loen ma välja, et tegemist on vägivalda ja selle mõttetust käsitleva looga, siis miks pole mul etenduse lõppedes tunne nagu oleks ma oma olematutesse munadesse jalaga saanud ??
Karmid teemad vajavad ka karmi lähenemist, seda enam, et tänane teatripublik on näinud palju veriseid filme , seega teater võiks pakkuda küll teist vaatenurka, kuid mitte mingil juhul läägemat, liiga tinglikku versiooni.
Samas mulle väga meeldis , kuidas oli lahendatud lõpus kummardamise osa. Polegi vaja näitlejatel joosta edasi- tagasi „kardinate” vahel, väike kummardus ekraanil ja asi ants.
Esimeseks miinuseks olid karakterite vähene väljajoonistatus,mis jättis mulje nagu oleks vaadanud mõnda hollywoodi C-kategooria märulifilmi, kus midagi justkui toimub, aga hiljem ei meenu üksi konkreetne tegelane.
Asi võis muidugi olla ka selles ,et ma käisin vaatamas esietendust ja et näitlejad polnud veel piisavalt oma rollidesse sisse elanud.
Ainsana eristus sellest rühmast Jaak Prints, kelle mängitud erinevad tegelaskujud olid tabatud otse kümnesse ja seda ei jätnud publik ka enda teada.
Teise miinusena näen ma lavastaja laiskust mõtet lõpuni viia.
Kui lavastuse tutvustusest loen ma välja, et tegemist on vägivalda ja selle mõttetust käsitleva looga, siis miks pole mul etenduse lõppedes tunne nagu oleks ma oma olematutesse munadesse jalaga saanud ??
Karmid teemad vajavad ka karmi lähenemist, seda enam, et tänane teatripublik on näinud palju veriseid filme , seega teater võiks pakkuda küll teist vaatenurka, kuid mitte mingil juhul läägemat, liiga tinglikku versiooni.
Samas mulle väga meeldis , kuidas oli lahendatud lõpus kummardamise osa. Polegi vaja näitlejatel joosta edasi- tagasi „kardinate” vahel, väike kummardus ekraanil ja asi ants.
"rambo"
Esietendus 8.Oktoober
Lavastaja: Kristjan Sarv
Osades Risto Kübar, Rasmus Kaljujärv, Sergo Vares, Jaak Prints, Andres Mähar
